Eluhelgus ja Ajavarjud : [mälestused]

Atko-Meeme Viru (sünd. 1932. a.) lapsepõlv ja noorusaeg möödusid Viljandis. Teise maailmasõja sündmused ja järelmõjud puudutasid valusalt Eesti kaitseväe ohvitseri perekonda – ema pidi üksi kolm poega üles kasvatama. Pärast Viljandi II keskkooli lõpetamist astus Atko Viru Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonda, 1963. a. sai kaitstud bioloogiateaduste kandidaadi kraad. Tema spordifüsioloogia-alane teadustöö on kogu maailmas tuntud ja hinnatud. TRÜ kehakultuuriteaduskonna dekaani ametis olles korraldas ta treenerite ettevalmistuse uutel teadus- põhistel alustel ja elavdas igati sporditeaduste arengut. Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Olümpia- akadeemia tegevuses osalemine räägivad pühendumisest Eesti spordielu ja rahva tervise edendamisele.

Käesolevas raamatus kirjeldatud elukäik on heaks näiteks, kuidas elada oma elu sihte seades, nautida pingutust, elada homse rõõmu nimel. Autori nägemust oma eluteest iseloomustavad järgmised read: «Mu elu sattus halba aega – oli sõda, olid poliitilised muutused. Ja kui siis kord kõik rääkisid vabadusest, oli majandusolu niivõrd vilets, et loodetud unistus omi tahtmisi realiseerida haihtus... Kui oleks võimalik uuesti otsast alata, peaksin pühaks sedasama kreedot, valiksin samasuunalised rajad. Kuid ma valiksin parema sünniaasta.»