Lev Vygotsky's approach in the contemporary semiotic research of learning, meaning-making and inner speech

Doktoritöö: Tartu Ülikool, 2022, kokkuvõte eesti keeles

Doktoritöö eesmärgiks on selgitada kaasaegse kultuuri juurutatud märkide ja märgisüsteemide rolli inimese kognitiivsete ja psühholoogiliste funktsioonide kujundamisel. Samuti rõhutab töö Lev Võgotski uurimissuuna aktuaalsust ja olulisust õppimise, tähendusloome ja sisekõne käsitlemisel tänapäevases semiootikas. Väitekirja esimene osa keskendub kaasaegse kultuuri märkide ja märgisüsteemide rollile õppimises, meeldejätmises ja tähendusloomes. Töös näidatakse uue meedia keskkonnas tekkinud märgisüsteemide pädevuse väärtust hariduse, psühholoogia ja arengu seisukohast. Kultuuri märgisüsteemide valdamine kognitiivsete tööriistadena pakub noortele õppijatele võimaluse kasutada neid vahenditena oma käitumise reguleerimiseks, teadmistele ligipääsemiseks ning tähendusliku dialoogi alalhoidmiseks kultuuris ja kultuuriga. Võgotski ja kultuurisemiootilise lähenemise rakendamine hariduslike metodoloogiate arendamiseks on võimaldanud luua õpikeskkonna, mis toetab digikultuuri märgisüsteemide omandamist kognitiivsete tööriistadena. Väitekirja argumentide toetamiseks toodud tõendusmaterjal pärineb autori osalusel TÜ transmeedia uurimisrühma poolt arendatavalt digiplatvormilt "Haridus ekraanil". Doktoritöö teine osa käsitleb sisekõnet näitena kultuuriliste märgisüsteemide, eelkõige loomulike keelte, kasutamisest kognitiivsetes ja psühholoogilistes funktsioonides. Arutluse all on sisekõne olulisus erinevates tähendusloomelistes protsessides. Seejuures ei piirduta sisekõne rolliga vaid igapäevaelu nähtuste mõistmisel, vaid käsitletakse selle osalust ka loomingulistes ja kunstilistes protsessides. Väitekiri põhjendab kaasaegse kultuuri arengu mõju sellele, kuidas individuaalne sisekõne ilmneb kultuuris kunstiliste tekstide kaudu, ning püstitab hüpoteesi digikultuuri mõjust sisekõne struktuurile ja fenomenoloogiale.