Eesti ajalehtede välimus 1806-2005

Väitekiri uurib eesti ajalehtede välimuse muutumist kahe aastasaja jooksul, ilmumise algusest (1806) kuni 2005. aastani. Välimuse alla kuuluvad lehenumbri struktureerimisvõtted, kujundus- ja küljendusvõtted, illustreerimistavad ja kirjakasutus. Eesmärgiks on anda ülevaade eesti ajalehtede välimusest, leida ajalehtede välimuse perioodid ja välimuse muutumise põhjused. Selleks on eelkõige sisuanalüüsi abil uuritud kolme keskse eestikeelse ajalehe välimust viieaastase intervalliga. Statistilised tulemused on esitatud jooniste ja tabelitena, ülevaadet illustreerib arvukalt näiteid ajalehtedest.

Eesti ajalehtede välimus liigendub viide suurde perioodi: raamatulik ajaleht (1806–1870. aastad), lineaarne ajaleht (1870.–1910. aastad), hierarhiline ajaleht (1920.–1930. aastad), ideologiseeritud ajaleht (1940.–1980. aastad) ja disainitud ajaleht (1990.–2000. aastad). Neid perioode eristab üksteisest eelkõige ajalehenumbri ja lehekülje ülesehitus, materjali liigendatuse määr ja lehekülgede suurus.

Uus välimusperiood algab eesti ajalehtedes alati nelja teguri koosmõjus. Välimuse muutustele eelnevad järsud ühiskondlikud muutused, mis suurendavad või vähendavad ajalehtede mahtu vähemalt 1,5 korda viie aasta jooksul. Muutus majanduslikus konkurentsis ja uudiste kui ajalehe ühe keskse tekstirühma rollis sunnib ajalehti välimust muutma. Ajakirjanike professionaalse rolli muutumine võimaldab välimusmuutused ellu viia.

Ühiskondlikest muutustest ja ajalehe mahust suhteliselt sõltumatult muutub ajalehe esteetika: pildilisuse määr, kirjakasutuse stiil ning välimuse lihtsus/kirevus.

Seega ei kujune ega muutu ajalehe välimus juhuslikult ega üksnes graafilise disaini ideede mõjul, vaid on mõjutatud erinevatest sotsiaalsetest, majanduslikest, kultuurilistest, ajakirjanduslikest ja tehnoloogilistest muutustest ühiskonnas.