Писательская стратегия и литературная репутация М. А. Кузмина в раннесоветский период (1917–1924 гг.)
Tartu : University of Tartu Press, 2021
ISBN: 9789949037193
287, [1] lk. ; 25 cm
Dissertationes philologiae slavicae Universitatis Tartuensis ; 46
Pehmekaaneline uus dissertatsioonю
Doktoritöö: Tartu Ülikool, 2021, kokkuvõte eesti ja inglise keeles
Väitekiri on pühendatud Mihhail Kuzmini esimeste revolutsioonijärgsete aastate kirjanduslikule reputatsioonile ja kirjanikustrateegiale. Selles vaadeldakse perioodi alates aastast 1917, mil kirjanik tervitas entusiasmiga veebruarirevolutsiooni (kuid ei võtnud omaks bolševike võimule tulekut 1917. aasta oktoobris), kuni aastani 1924, mil Kuzmin eemaldus kirjandusprotsessist. Uurimistöö eesmärk oli uurida Kuzmini reputatsiooni ja strateegia dünaamikat, pöörates erilist tähelepanu tema ühiskondlik-poliitilisele positsioonile ja esteetikale. Väitekirjas analüüsitakse suurt hulka Kuzmini ilukirjanduslikke ja kriitilisi tekste, kusjuures paljusid neist esmakordselt. Peamise metodoloogilise instrumendina kasutatakse ”praktikate teooriat”. Teiseks peamiseks uurimustöö kontseptsiooniks on uute identsuste idee, mis kujunesid vene revolutsiooni ajel. Esimeses peatükis kirjeldatakse Kuzmini kirjandusliku reputatsiooni ja strateegia peamiseid tendentse, pöörates erilist tähelepanu tema reputatsiooni stabiilse tuuma kujunemisele, kuvandile, mille poole nii kriitikud kui autor ise paljude aastate jooksul pöördusid. Teine peatükk käsitleb Kuzmini 1917. aastal kirjutatud teoseid ja tema ühiskondlik-poliitilist positsiooni sellel ajal. Kolmas peatükk käsitleb perioodi aastatel 1917 kuni 1921, mida võib iseloomustada kui Kuzmini kriisi ja tema pettumust revolutsioonijärgses tegevuses. Tema loomingu peamine tegevussuund sellel ajal oli töö teatris. Neljas peatükk käsitleb Kuzmini osalemist erinevates kirjanduslikes liitudes. Viiendas peatükis vaadeldakse perioodi aastast 1923 kuni 1924, mil autori kirjanikustrateegiaid tabab ebaedu, ja analüüsitakse selleni viinud asjaolude põhjuseid. Uurimustöö näitab ühte võimalikku kirjanike adapteerumisviisi 20. sajandi uute kultuuriliste tingimustega ning toob selgust perioodi, mida Mihhail Kuzmini biograafias on paljude aastate jooksul kõige vähem uuritud.