Ajaloo ja poliitika piiridel : mõisteid ja mõtisklusi

Katsed minevikku fakti tasemel fikseerida ja kirjeldada pole kunagi kõiki inimesi rahuldanud. Seda üritatakse küll ikka ja jälle, näiteks maailma või mõne riigi või rahvuse ajaloo kirjapanemise nimel. Vahel arvatakse koguni, et ajalugu tuleb enne valmis kirjutada ja alles siis selle üle arutlema hakata. Ent maailm on keeruline, seal on rohkesti mitmesuguseid seoseid, ning katsed kogu ajalugu ühtede kaante vahele mahutada on üsna lootusetud.

Raamat «Ajaloo ja poliitika piiril» on küll ajaloolase kirjutatud, aga ei keskendu mitte niivõrd ajaloofaktidele kui just probleemidele, mis nende faktidega seoses mõtleva inimese ette sageli kerkivad. Kuidas ajalugu periodiseerida? Miks tõlgendatakse ajalugu erinevalt? Kas see oleneb inimesest, tema kultuuritaustast ja haridustasemest või ongi maailm nii keeruline, et seda ei saa ega peagi ühtmoodi seletama? Kas «süsteem» tähendab ajaloos sedasama mis matemaatikas või füüsikas ehk mis ühendab Päikesesüsteemi ja näiteks Vestfaali süsteemi? Mille poolest sarnanesid ja mille poolest erinesid Stalini ja Churchilli arusaamad mõjusfääridest? Kas maailm saab eksisteerida ilma rahvusteta? Mis on Balti küsimus? Miks on Tšehhoslovakkia likvideerimine ja 1938. aastal Münchenis toimunu jäänud teatud sümboliks rahvusvahelistes suhetes, kuigi 20. sajandil on ülekohut tehtud teistelegi riikidele? Kummal oli rohkem valikuvõimalusi – president Kennedyl 1962. aasta Kuuba kriisi ajal või president Pätsil augustis-septembris 1939?

Just taoliste küsimuste toel arutlebki ajaloodoktor Eero Medijainen lähiajaloo kuumadel teemadel, liikudes seejuures teadlikult ajaloo ja poliitika piiril, nagu rõhutab raamatu pealkirigi.