Alguses on ABD - Tartu Ülikooli raamatukogu kalender 2025

Kalendri koostaja ja tõlkija Marika Liivamägi, kujundas Maarja Roosi

ALGUSES  ON  ABD
Aastal 2025 möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest.
Raamatute olemasolu eeldab lugejaid ja lugemisoskus saab alguse aabitsast. Väga pikka aega oligi nii kodus kui koolipingis õppiva lapse esimene raamat aabits.
Tartu Ülikooli raamatukogu 2025.a. kalender, mis on pühendatud Eesti raamatu aastale, näitab väikest läbilõiget ligi 230 aasta jooksul ilmunud eestikeelsetest aabitsatest, mille toel on väga paljud põlvkonnad lugema õppinud. Esimestest 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse  väikesemõõdulistest aabitsatest  võis leida ainult õppimiseks hädatarvilikke tähti, silpe ja lühikesi jutukesi, kuid juba 19. sajandi keskpaigas ilmusid aabitsatesse esimesed pildid. Aabitsaid anti erinevates trükkides välja palju kordi, kuid enamasti kulusid ja lagunesid need raamatukesed suurest kasutamisest lihtsalt ära ja neid on vähe säilinud.
Vanima TÜ raamatukogus leiduva eestikeelse aabitsa koostaja oli Otto Wilhelm Masing (1763-1832). Tema „ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele, kes tahawad luggema öppida" ilmus esimest korda 1795. aastal Tartus. Varasemates 18. sajandi aabitsates leidus ainult vaimulikke tekste. See raamat sisaldab juba ka õpetlikke ilmalikke jutukesi, juhiseid lapsevanematele, kuidas kodus lapsi lugema õpetada, tutvustab kirjatähti, kirjavahemärke ja korrutustabelit. Aabitsa tiitellehe puulõige on esimene maarahva kodust elu kujutav illustratsioon eestikeelses raamatus.
Carl Heinrich Gehewe (1796-1856) väljaantud lõunaeesti keelne „Luggemisse Ramat laste kolitamisse tarwis. Eddimänne jaggo“ ilmus Tartus 1841. aastal. See oli esimene piltidega eesti aabits, kus oli palju ilmalikke õpetussõnu, jutukesi, luuletusi ja erinevaid kirjanäidiseid.
Mõlemad aabitsad on kantud Eesti trükise punase raamatu 1535-1850 aastaid hõlmavasse osasse, neid on teadaolevalt säilinud väga vähe eksemplare. Nende digiteeritud täistekstid on kättesaadavad digitaalarhiivis DIGAR.  
20. sajandi esimesel poolel väljaantud aabitsad muutusid järjest lapsesõbralikumaks, neisse ilmusid lõbusad värvilised illustratsioonid. Lastepärased jutukesed ja luuletused innustasid väikesi õppijaid uusi teadmisi omandama. Sajandi teisel poolel ilmunud aabitsad meenutavad paljudele meist lapsepõlve ja kooliaega, neid raamatuid vaadates tunneme äratundmisrõõmu. Tänapäeval on aga paljude autorite ja kunstnike koostöös ilmunud ohtralt eriilmelisi huvitavatel teemadel aabitsaid. Eriti tore on see, et viimastel aastakümnetel on valminud ka palju erinevate murdekeelte aabitsaid, mis äratavad lastes huvi ja tahtmist õppida oma kodukandis kõneldavaid keeli.
 Miks ABD-raamat? Algses eesti tähestikus ei ole võõrtähti C, F, Q, W, X, Y ja Z, need on siia hiljem lisandunud. Sellepärast on ka vanemate aabitsate kaanel A-B-D, peegeldades nende trükkimise ajal kasutatud tähestikku.  
Nii vanade kui ka kaasaegsete aabitsate kaanelt leiame tihti kuke pildi. Eestis, aga ka paljudes muudes maades sümboliseerib kukk aabitsat ja virgutab lapsi hoolsalt õppima. Eesti keeles on kõigile tuttav mõiste kukeaabits. Kuke pildi leiame ka mitme siin kalendris kujutatud aabitsa kaanelt.  
Kõik kalendris kujutatud aabitsad pärinevad TÜ raamatukogu kogudest.