Autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste jätkusuutlik kollektiivne teostamine

Doktoritöö: Tartu Ülikool, 2014

Kokkuvõte inglise keeles

Doktoriväitekirjas uuritakse intellektuaalse omandi kahe liigi ‒ autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste (edaspidi õigused) ‒ ühist kasutamist õiguste omajate poolt ehk õiguste kollektiivset teostamist. Autor seadis endale ülesande uurida, millised õiguste kollektiivse teostamise mudelid tagaksid Eestis jätkusuutliku arengu, arvestades kõigi autoriõigusega seotud huvigruppide huve. Autor jõudis järeldusele, et Eestis saab pidada kõige sobivamaks lahenduseks õiguste laiendatud kollektiivset teostamist. Selle mudeli puhul annab õiguste omajate kollektiivse esindamise organisatsioon õiguste kasutajatele vaid ühe loa ehk litsentsi ning kogub ja jagab selle alusel teoste kasutajatelt saadud tasu kõikide sama kategooria õiguste omajate vahel. Õiguste kasutaja saab ühe litsentsilepinguga õiguse kasutada ka nende õiguste omajate õigusi, keda organisatsioon ei esinda. Autorite, esitajate ja fonogrammitootjate huvid on samas kaitstud, kuna soovi korral võivad nad sellisest õiguste kollektiivse teostamise viisist igal ajal loobuda. Õiguste laiendatud kollektiivne teostamine lähtub põhimõttest, et õiguste kasutamine peaks olema võimalik seni, kuni õiguste omaja ei ole seda selgesõnaliselt ära keelanud. Autor teeb ettepaneku, et õiguste laiendatud kollektiivne teostamine peaks olema kehtestatud valdkondades, milles õiguste individuaalne teostamine ei ole jätkusuutlik. Samas ei ole võimalik kõiki neid valdkondi seaduses ammendavalt ette näha ja jätkuv tehnoloogiline areng tooks kaasa vajaduse pidevalt seadust muuta. Paindlik ja uudne lahendus oleks kehtestada Eestis üldise laiendatud kollektiivse litsentsilepingu normistik. Selline regulatsioon on võetud kasutusele Taanis (2009) ja Rootsis (2013). Õiguste kollektiivse teostamise temaatika on viimasel aastakümnel muutunud Euroopa Liidus väga aktuaalseks. 26. veebruaril 2014 võeti vastu Euroopa Liidu Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul. Nimetatud direktiiviga ühtlustatakse esimest korda Euroopa Liidus õiguste kollektiivset teostamist reguleerivaid sätteid. Autoriõiguse uute arengusuundade kavandamises osalevad Euroopa Liidu institutsioonide kõrval ka akadeemilised ringkonnad. Euroopa juhtivad autoriõiguse professorid on välja töötanud kogu Euroopa Liitu hõlmava võimaliku autoriõigusereformi aluspõhimõtted, milles on muuhulgas esitatud ettepanek kehtestada Euroopa Liidu liikmesriikides õiguste laiendatud kollektiivne teostamine. See võimaldaks lahendada autoriõiguse territoriaalsest iseloomust tulenevad probleemid, mis takistavad ühtse siseturu arengut. Territoriaalsuse printsiibi problemaatika uurimisele keskenduti ka käesolevas uurimistöös. Doktoritöö autor on teinud ettepanekuid Eesti autoriõiguse seaduse muutmiseks ning pakkunud välja mitu uut eestikeelset erialaterminit. 2012. aastal loodi Justiitsministeeriumi juurde intellektuaalse omandi kodifitseerimise töögrupp, mille eesmärgiks seati uue autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste seaduse eelnõu väljatöötamine. Doktoritöö autoril oli võimalus rakendada oma uurimistöö järeldusi nimetatud eelnõu väljatöötamisel, pakkudes välja uue õigusakti kollektiivse esindamise peatüki sätete sõnastusi. Uurimistöös käsitleti veel rida teoreetilisi küsimusi, millel on praktiline väljund nii õigusloomes kui ka -praktikas. Näiteks keskendus autor digitaalsetest raamatukogudest fonogrammide laenutamisega seotud probleemidele ning leidis, et fonogrammide laenutamist reguleerivat normistikku oleks vaja muuta, muidu on üldsuse ligipääs fonogrammidele ebamõistlikult takistatud.