Õiguse kuritarvitamise keelamise põhimõte: Euroopa Kohtu seisukohtade mõju liikmesriigi maksuõigusele

Doktoritöö: Tartu Ülikool, 2018

Kokkuvõte inglise keeles

Dissertatsiooni keskseks küsimuseks on liikmesriigi võimalused tõkestada õiguse kuritarvitamist üldise põhimõtte abil, et leida tasakaal üksikisiku eneseteostamise vabaduse tunnustamise ja ühetaolise maksustamise vahel, s.o maksukohustuse vältimise tõkestamiseks. Maksukohustuslane on õigustatud saama teatud maksusoodustusi ja võib seejuures tegevuse planeerimisel maksustamise eeliseid ära kasutada. See on lubatud käitumine, mida riigi poolt aktsepteeritakse. Õiguskindluse põhimõtte kohaselt peavad õigusnormid olema õiguse subjektidele ettenähtavad, et maksumaksjal oleks võimalik teha maksustamise aspektist vaadatuna enda jaoks parim valik. Probleemid on seotud küsimusega, kuidas piiritleda lubatud maksude planeerimisest maksude vältimist, kui isik on teadliku tegevuse tulemusena loonud endale tingimused maksukohustuse vähendamiseks. Maksukohustuslase õigustatud ootusele korreleeruvad aga teised maksuõiguses olulised, kuid maksukohustuse ulatust mõjutavad põhimõtted – maksevõimelisuse põhimõte, ühetaoline ja võrdne maksustamine. Autor jõudis järeldusele, et maksude vältimise tõkestamise üldreegli kohaldamisel tuleb riigil arvestada õiguse kuritarvitamise keelamise põhimõttest tuletatavaid nõudeid maksude vältimise tõkestamiseks. Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt peavad maksumeetmed, mis tekitavad isikutele kohustusi, tulenema seadusest või kohtupraktikas omaks võetud tõlgendamise põhimõtetest. Mõlemal juhul seab reegli kohaldamisele piiranguid teised olulised põhimõtted, sh proportsionaalsuse ja EL õiguse tõhususe põhimõtted. Euroopa Kohtu poolt tunnustatud õiguse kuritarvitamise keelamise üldpõhimõtte järgi ei saaks maksumaksja otsustada enda maksukohustuse ulatuse üle, kuid võib oma majandustegevuse tehingulise ülesehituse raames arvestada maksustatavate asjaoludega, kui sellega ei kaasne seadusega vastuolus olevat maksueelist