How the Anglo-Saxons read their poems

Daniel Donoghue raamat "How the Anglo-Saxons Read Their Poems" uurib, kuidas varakeskaegsed lugejad tõlgendasid anglosaksi luulet ilma tänapäevaste visuaalsete vihjeteta nagu reavahed ja kirjavahemärgid. Autor selgitab, et lugejad kasutasid suulise luule traditsioonidest saadud intuitiivset oskust, mis võimaldas neil tuvastada alliteratsiooni, meetrilisi üksusi ja lausepiire. Raamat ühendab paleograafia, suulise poeetika ja kognitiivse psühholoogia, et näidata, kuidas lugemine oli nii tehniline oskus kui ka sotsiaalne praktika.