Nii see oli ... : kroonika ühest unustuseliiva maetud ajastust

Jutt tuleb sõja eelõhtust, mil võimu haaranud eesti kõige prominentsem kodanlik riigimees Konstantin Päts allutas endale kõik asutused: omavalitsused ja kiriku, ülikooli ja finantsid, koolid, kohtud, vanglad ja politsei, samuti kirjutatud, räägitud või isegi sosistatud sõnad. See äratas muidugi vastuseisu. Ja nii algaski võitlus võimu ja vaimu vahel. Kuidas see toimus, sellest võivad mõnevõrra aimu saada järgnevate lehekülgede lugejad. Peab olema ainult püsivust, et faktide taga näha seda, kui palju ja mida me oleme elus kaotanud või võitnud.
Andrus Roolaht sündis 17. juunil 1914. a. Tartus. Õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas (1935-1938), Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas eksternina eesti keelt ja kirjandust (1950-1952), Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogilises Instituudis (1952-1954), EELK Usuteaduse Instituudis (1967). Eesti Üliõpilaste Seltsi liige (1935).
Töötanud Riiklikus Propaganda Talituses, «Noorte Hääle», «Pildi ja Sõna», «Kodumaa» ning «Sirbi ja Vasara» toimetuses ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia Teadusliku Raamatukogu erihoiu osakonnas.
Andrus Roolahelt on Rein Kordese varjunime all ilmunud ka raamatud «Eesti emigrantide saatusaastad» I-III (1974-1980), «Mineviku teed ja rajad» (1976) ning «See, millest avalikult ei räägita» (1981).