Practice-based exploration of knowledge, knowing and knowledge management

Doktoritöö: Tartu Ülikool, 2021

Kokkuvõte eesti keeles

Kas teadmised, mida inimesed oma igapäevatöös kasutavad on personaalsed või kollektiivsed? Tunne midagi teada on tuttav igale inimesele. Samas, ilma võimaluseta teistelt õppida, teaksime väga vähe. Teadmised tekivad isikliku kogemuse kaudu, aga veendumus nende õigsuses kujuneb paljuski kollektiivse heakskiidu kaudu. Doktoritöö esitab küsimuse, kuidas personaalne ja kollektiivne teadmine üksteist kujundavad ja kuidas mõjutavad seda erinevad teadmusjuhtimise praktikad – tegevused teadmiste loomiseks, talletamiseks ja taas- kasutamiseks. Teadmusjuhtimisega saab tegeleda organisatsiooni tasandil, läbi kindlate tööprotsesside, mille eesmärgiks on organisatsiooni areng. Aga teadmusjuhtimisega saab tegeleda ka personaalsel tasandil, oma vabast ajast, eesmärgiga toetada isiklikku arengut ja karjääri. See on laiem kui üks töösuhe. Kas need kaks poolt on üksteist toetavad või konkureerivad? Tuleb välja, et mõlemat. Suur osa teadmistest, mida töötajad organisatsioonis rakendavad, on loodud personaalselt, eesmärgiga toetada omaenda professionaalset arengut. Teadmiste loomine ja talletamine isiklikul tasandil ei tähenda, et inimesed ei oleks valmis neid organisatsioonis jagama ja kasutama. Küll aga ilmnes, et sarnase funktsiooniga teadmusjuhtimise praktikate puhul eelistasid töötajad enda personaalseid lähenemisi organisatsiooni omadele. Näiteks, selle asemel, et koguda erialaseid artikleid ettevõtte serveris asuvasse kausta, hoiti neid oma isiklikel pilveteenuse kontodel. Mida mitmekesisemaks ja individualistlikumaks muutub tööalane maailm, seda olulisem on mõista personaalse ja kollektiivse teadmuse teineteist loovat kooseksisteerimist. Doktoritöö annab selleks oma panuse.