Phylogenetic structure of plant communities along environmental gradients: a macroecological and evolutionary approach

Doktoritöö. Kokkuvõte eesti keeles.

Sari: Dissertationes biologicae Universitatis Tartuensis ; 383.

Tänased taimekooslused on kujunenud sadade miljonite aastate jooksul, kuidas aga koosluste kujunemist on mõjutanud evolutsioon, eelkõige liikide omavahelised sugulussuhted, on vähe uuritud. Vastuse annab pilguheit taimekoosluste põlvnemisse ja tänapäevaste ning ajalooliste keskkonnatunnuste võrdlemine. Nii selgus, et metsakooslustes on liigid lähemas suguluses troopikas, niitudel aga parasvöötmes. Tõenäoliselt tuleneb see puittaimede evolutsiooniliselt kõrgemast vanusest, rohttaimed ja kõrrelised on märksa vähem aega maakeral elanud. Ilmselt on ka puittaimed aeglaselt levinud tekkekohast troopikas pooluste suunas. Kõrbestumisele reageerivad taimed erinevalt: üheaastased liigid on lähemas suguluses kuivades oludes, mitmeaastased aga niisketes oludes. Tõenäoliselt on põhjuseks üheaastaste taimeliikide parem ellujäämus stressitingimustes ning mitmeaastaste taimede kui tugevamate konkurentide ülekaal soodsates oludes. Atlantilise vihmametsa piirkonna niiskes ja külmas taimkattes on kaugele minevikku vaadates puittaimed omavahel kauges suguluses, kuid vaadates hilisemaid liikide põlvnemisel toimunud lahknemisi, lähedases suguluses. Kuiva ja soolase mullaga taimekattes on kauges minevikus toimunud liikide lahknemiste põhjal puittaimed seevastu lähedases suguluses, kuid selge sugulusmustrita, kui vaadata hiliseid lahknemisi. Need erinevused tulenevad tõenäoliselt vanade Gondwana aegsete ja hilisemate neotroopilise päritoluga liikide koos kasvamisest. Töö tulemused toetavad liikide põlvnemisandmete ehk fülogeneetika laialdasemat kasutuselevõttu, sest see aitab mõista eluslooduse mitmekesisuse mustrite päritolu ja säilimise mehhanisme, ning on olulised tänaste kliimamuutuste ja elupaikade kaoga tegelemisel.