Gandavyūha-sūtra kui ajalooallikas : The Gandavyūha-sūtra as a historical source

Väitekiri käsitleb mahajaana suutrate klassi kuuluva vanaindia teksti Gandavyūha-sūtra’t (Gv) rõhuasetusega sellele kui ajalooallikale. Gv loomisajaks on 2. või 3. saj m.a.j; ajavahemikus 5.-9. sajandini ilmus sellest 3 täielikku hiinakeelset ja üks tiibetikeelne tõlge. Ta kuulub nii hiina, tiibeti kui ka nepaali mahajaana budismi traditsiooni pühakirjakogudesse ning on olnud läbi ajaloo väga mõjukas kultuuritekst. Uurimus põhineb Gv sanskritikeelse algversiooni analüüsil; võrdlevalt on uurimusse kaasatud ka hiinakeelseid tõlkeid. Peamiselt varem publitseeritud artiklitest koosnevas väitekirjas keskendutakse järgmistele teemadele: (1) Gv koht budismi kanoonilises kirjanduses; (2) metodoloogia küsimused (Gv tõlgendamisest kultuurisemiootika, humanistlike baastekstide teooria ja budistliku didaktika kontekstis); (3) teksti ning selle eri versioonide ja tõlgete võrdlev ajalooline kronoloogia; (4) teksti võimaliku tekkekoha probleem, mille kohta esitatakse 4 hüpoteesi poolt- ja vastuargumentidega; (5) teksti pealkirja, kompositsiooni ja süžee analüüs mahajaana lüsioloogia kontekstis; (6) Gv personoloogia (noormees Sudhana, hüvesõbrad, bodhisattvad, šraavakad); (7) teksti mõjud varasemale ja nüüdisaegsele kultuurile; (8) Gv tõlkimise probleemid eesti keelde. Eraldi antakse ülevaade mahajaana suutrate uurimisest tänapäeva budoloogias ning Gv tõlgetest ja uurimustest tema kohta.